Starti läksin tundega, et täna küll hea sõit ei tule. Soojenduse ajal tundsin, et jalad on kuidagi tühjad ja seda mõnusat vajutamise tunnet ei ole. Üldine enesetunne polnud ka selline nagu võiks võistlusel olla. Eesmärgiks oli siis teha oma sõitu ja anda endast parima, nii et pärast kripeldama ei jääks.
Kohe peale stardipauku lipsasin äärest päris palju ettepoole, et kruusalõiguks saada kiiremate taha.
Täitsa raske oli aga õnnestus. Kusagil 15 kilomeetril suutsin ka kukkuda. Ratas lihtsalt libises alt ära ja külili ma olingi. Hüppasin kiiresti rattaselga ja edasi.
Edasine sõit oli suhteliselt sündmuste vaene. Palju raputamist ja kannatamist. 10 kmi enne lõppu, peale Laiuse tõusu, olin ma täitsa üksinda ka jäänud ja nii lõpuni välja. Kõik mehed olid järsku kuhugile ära kadunud, kes siis sõitsid eest ära ja kes tahapoole jäid. Vahepeal isegi pabistasin, et äkki sõidan rajalt valesti. Õnneks mitte.
Nii ma siis lõpetasin oma teise rattamaratoni sellel hooajal, uhkes üksinduses.
Võrreldes eelmise maratoniga, siis seekord oli mul tõsiselt raske ja kannatasin terve tee. Aga kokkuvõttes läks ikkagi hästi ja tulemuseks üldkoht 70. ja naistest 1.
Tulemused: http://estoniancup.ee/tulemused/tulemused-2015/2015-kalevipoja-rattamaraton/
Naiskonna võit. Tublid naised!
