esmaspäev, 28. september 2015

18. Tartu Rattamaraton/EMV maastikumaratonis

Selle hooaja viimane n-ö tähtis sõit. Eesmärk eelkõige oli ikkagi enda sõitu teha ja vaadata milleks suuteline olen. See ka tavaliselt rahustab mind enne starti.
Start oli kell 10 ja tänu sellel pidi ka eriti vara ülesse tõusma. Õnneks polnud see probleemiks. Täitsa hommikuinimene.
Enne starti tegin väikse soenduse ja valmis ma olingi. Olin esimene, naiste eliit grupist, kes joonel oli. Siis öeldi, et UCI punktide järgi kutsutakse. Mul polnud ühtegi :D
Pauk käis ära ja läks kihutamiseks. Teadsin, et algus on suhtelistel tähtis. Pidin olema võimalikult ees, et saada kiiremate punti. Täitsa hästi läks. Asfaldi lõigul olin päris ees. Nägin isegi Gert Jõeääre punast riietust eespool. Mõtlesin, et väga hea.
Peale asfaldit keeras vasakule metsa autoteele. Seal hakkas pihta suur nügimine ja närveldamine. Täitsa hirmus oli. Järgmine hetk avastasin ennast natuke paremal muru peal ja siis üks sinises riietuses mees arvas, et tal nüüd kiiresti vaja sealt muru pealt ettepoole sõita ja lihtsalt sõitis mul esiratta alt ära ja külili ma olingi. Läks natuke aega ja olin rajal tagasi. Põlv oli valusa löögi saanud. Tänu kukkumisele olin ka päris palju kohti kaotanud. Kogu töö, mille alguses olin teinud, oli lihtsalt ühe hetkega kadunud. Täitsa lootusetu tunne oli. Samuti olin ka kõva paugu saanud. Normaalselt ennast tundma hakkasin alles Harimäel. Sellel hetkel oli naistest ees kaks naist Mari-Liis ja lätlanna Lelde.
Peale Harimäe laskumist sain eespoole punti ja seal sõitis ka Mari. Punt oli päris suur ja liikus normaalsel kiirusel. Polnud väga raske aga polnud ka väga kerge. Ainuke asi mis piinas oli põlv. Vahepeal käis peast läbi ka mõte katkestada. Õnneks tegudeni see ei jõudnud.
21 kmi enne lõppu toidupunktis öeldi mulle eesoleva lätlannaga vahe üle minuti. Arvasin siis, et nii jääbki. Olen teine. Vaja oli vaid lõpuni saada ja et tagant kedagi ei tuleks. Minu õnneks liikus punt väga hästi ja 2 kmi enne lõppu nägin lätlannat ees. Esimene mõte oli, et oh jummel ma pean nüüd finishit ju tegema. Umbes 1 kmi enne lõppu sai punt ta kätte ja sõitsin tast mööda ja finishi poole ajama. Tagasi ei vaadanud kordagi. Lõpuks jäi meie vahe 25 sekundit. Natuke kahju oli ka lätlannast. Peaaegu terve sõidu oli ees ja vahepeal päris hea ajalise eduga.
Aga nii see tuli. Minu esimene Tartu Rattamaratoni võit ja Eesti Meister maastikumaratonis.
Üldkoht 127 ja aeg 2h 49min.