Eesti Meistrivõistlused XCM/Raplamaa Rattamaraton
Pole ammu kribanud. Vahepeal on palju juhtunud. Väga
lühidalt:
- Tartu Rattaralli. Lõpetasin peapundis kohaga 41. Naistest esimene. Eesmärk sai täidetud ja ülirahul.
- Lähte Rattamaraton ja EM XCM Siguldas. Paljud on küsinud, et miks ma päev enne EM Lähtel maratoni sõitsin siis vastus on see, et terve nädal oli mul kõhus imelik olla ja teadsin, et EM läheb puutaha. Seetõttu, et mitte ka Estonian Cupi kokkuvõtet kaotada, sõitsin Lähte RMi läbi. Jätsin omale selle võimaluse millegi eest võidelda kui muud ette ei tule. EM-il Siguldas maksimaalselt pingutades juhtuski see, mis ma arvasin ja peale 60 kmi oli kõik.
- Vändra Rattaralli ja Pärnu Rattaralli. Vändras oli nii külm, vihm ja tuul. Ma reaalselt külmusin ära. Umbes 30 kmi oli sõidetud ja mulle aitas. Kuna mul kedagi taga sõitmas autoga polnud siis helistasin isale (Telefon oli kaasas :P) ja kutsusin ta järgi. Pärnus oli parem ilm. Sain oma sõidu ilusti sõidetud ja hea trenni kirja.
- Eesti Meistrivõistlused eraldistardis. 3 sek jäi kullast puudu. Ma ei ole eraldis kunagi hea olnud ja näha arengut sellel alal teeb meele rõõmsaks.
- Eesti Meistrivõistlused grupisõidus. Jälle üks tähtis sõit puutaga. Kahju, et see aasta video otseülekannet sõidust polnud. Hea komöödia oli.
Nüüd siis viimase sündmuse juurde. EMV maratonis Raplamaa
rattamaraton. Rada oli raske, eriti teine pool. Raputav, mudaaugud ja singleid palju. Pluss ilm tegi sõidu veel
raskemaks. Stardis oli kraade 30 ringis. Selline palav ilm pole mulle kunagi
sobinud. Ja polnud ka seekord erand. Nii vastik oli sõita. 5 pudelit vett läks. Aitäh jootjatele,
ilma teieta poleks lõpuni vedanud.
Kuna ilm oli palav ja rada selline raskem, eriti teine pool
rajast, siis võtsin esimese poole natuke leebemalt. Algusepoole kusagil metsasinglitel suutsin lenksuga
vastu puud sõita. Arvasin, et mahun sealt kahe puu vahelt läbi oma laia lenksuga aga oih, ikkagi mitte. Kaotasin oma ühe pärdiku ära. L Tänud Marekile püsti aitamise eest!
Enamus sõidust ei teadnud ma konkurentidest midagi. Peale
esimest toidupunkti kruusatee kurvis korra nägin Greetet natuke tagapool
endast. See oli ka ainuke kord, sest mul käis peas mõte, et pole vaja taha
vaadata ja sõida lihtsalt oma sõitu. Keava singlitel, umbes arvasin, et teine on
lähedal aga ega ma kindel polnud. Nii ma sõitsin teadmatuses lõpuni. Protokollist
pärast vaatasin, et vahe oli lõpuks natuke alla 4 minuti.
Lõpus hakkas vihma ka sadama. Sellise palava ilmaga oli see
mõnna. Ainult, et suusaradadel oli ikka ülilibe.
Aga Eesti Meister XCMis. Suutsin oma särki kaitsta.
Üliõnnelik. Selle hooaja esimene pool on minu jaoks raske olnud, eriti
vaimselt. Selle sõiduga sain jälle killuke enesekindlust juurde ja asi
liigub ehk paremuse poole.
Uudise ja tulemused leiab siit: http://www.proklubi.ee/liisa-kaitses-emv-tiitlit-maratonis/
P.S. Pärdik:
