neljapäev, 2. märts 2017

Le Samyn des Dames UCI 1.2 Belgias


Peale pühapäevast rehvi lõhkumist (millest saab lugeda minu eelmisest postitusest), olin ma ülimalt pettunud ja kurb tegelikult, kuna tahe näidata, mida hetkel suudan, oli suur. Ma nii tahtsin seda nime protokolli saada, sest juba lõpetada selliseid raskeid sõite on hetkel hea märk. 
Eile ehk siis kolmapäeval oli 100 km karmides tingimustes. Ilm oli külm, vihmane ja tuuline ning rada munakivilõike ja auke täis. Peale esimest ringi ei kujutanud ma enne sõitu ettegi kui jubedad mõned munakivilõigud võivad olla. 


Sain sellel sõidul aru, et mulle üldse ei meeldi koledal munakivil sõita maanterattaga, mis kohe kindlalt pole sellise asja jaoks. Aero jäik maanteratas. Sadul vajus suurest raputamisest natuke alla ja garmini hoidja kruvi logises lahti. Vahepeal isegi kartsin natuke, et kas ratas ikka peab vastu. Igatahes jubedalt raputas ja üldse ei saanud ma nendel sõidetud. Hävisin päris palju nendel lõikudel. 
Lõpetasin sõidu 67ndana pundis, mis kaotas võitjale 3:09. Stardis oli 19 profitiimi ja 9 amatöörtiimi ja kokku 170 sõitjat. Jäin kindlasti rahule oma sõiduga. 

Tulemusi saab siit näha: http://uitslagen.kbwb-rlvb.com/index_bestanden/pdf2017/03-01SAMYNDAMESUITSLAG.pdf

Need esimesed kaks sõitu on mind juba praegu nii palju õpetanud ja ma näen, et mul on veel päris palju õppida ja kohaneda.


  
Nüüd proovin ennast korralikult välja puhata ja järgmised sõidud on järgmine nädal Hollandis.