pühapäev, 21. mai 2017

Nädalavahetus Hollandis.

Tihe nädalavahetus Hollandis selja taga. Laupäeval toimus UCI sõit Salverda Omloop van de IJsseldelta 1.2. Ilus keeruline nimi jälle. Sõidu pikkus 134,4 km ja üks suur ring. Rada oli sile. Palju kurve ja kitsaid teid. Samal ajal kui Eestis oli ilus soe ilm siis meil sõidu ajal tuli rahet, vihma, puhus tugev tuul ja oli jahe. Tore kombo. 
Sõidu eesmärk oli hoida ennast eespool. Esiteks mitte kukkuda ja teiseks, et kui ketisupiks kisub, siis ei oleks vales kohas. Suudan üsna kenasti juba pundis liikuda ja ennast eespool hoida. Läks ikka aega. 
Peale 50 kmi toimus tugevam kihutamine lagedal kitsal kurvilisel teel, kus suur punt muutus väiksemateks gruppideks. Kuna posistsioon oli sellel hetkel hea siis olin esimeses 25 liikmelises pundis. Mingi hetk sai nii sõidetud. Aga kuna punt ei tahtud liikuda siis tagant tuldi järgi. 
Lõpus finiseeris 60 liikmeline peapunt ja 10 sek eespool olid paar sõitjat kusagil eest ära saanud. Ma ütlen ausalt, et ma ei näinud seda minekut. Vihma sadas ja nähtavus oli ikka kehva. Minu kohaks jäi 38. Otseselt finiseerida mul ei õnnestunud. Olin liiga halval positsioonil selleks. Aga üldiselt oli vahva. 
Järgmine päev ootas ees ainult amatööridele mõeldud võidusõit Hollandis. 102 kmi ja kriteeriumi sarnane rada ringide peal. Stardis oli umbes 120 sõitjat. Viimati kui sellist sõitu märtsis sõitsin siis mäletan kui ohtlikult paljud sõidavad. Seekord oli natukene parem aga endiselt hirmus. Hullumeelne võitlus käis, et kasvõi paar kohta eespool saaks olla. Pundi keskele ma ei läinud kordagi. Sõitsin kogu aeg paremas ääres. Tõesti kardsin asfaldiga kohtuda. Ma ei nautinud hetkegi sellest sõidust. Lõpetasin peapundis. Kohta ei tea. Kedagi eest ära ei lastud. Üldiselt jäi tühi tunne sõidust ja mul oli hea meel kui see läbi sai. 
Selle sõiduga lõppes minu kevad siin. Suvel tagasi. Nüüd aga puhkus ja akude laadimine. :)  





























teisipäev, 16. mai 2017

Rabobank 7-Dorpenomloop Aalburg (UCI 1.2) ja Dwars door de Westhoek (UCI 1.1)

Nädalavahetusel sai kaks lahingut maha peetud. Laupäeval Hollandis ja pühapäeval Belgias. Alustan laupäevasest.
Rabobank 7-Dorpenomloop Aalburg UCI 1.2 Hollandis. Rada oli sile, kurviline ja tuultele avatud. Tüüpiline Holland. Vürtsi lisas veel tugev tuul, vihm ja natuke äikest ka. Stardis oli äkki umbes 100 sõitjat, millest lõpuni sai ainult 39. Distants oli 120 kmi.
Peale starti oli pundis tunda suurt närvilisust. Teadsin, et mingi hetk see jamaga lõpeb. Hoidsin ennast äärde ja võimalikult eespool. Minu sisetunne ei petnud ja umbes 10 kmi oli sõidetud ning suur kolin hakkas pihta. Mina, kui tuntud kraavisõitja, sõitsin kraavi, et mitte kukkuda. Pääsesin. Aitäh Kaidole, minu esimesele treenerile, ja teistele, kes mulle pidevalt seletanud, et rattavalitsemis oskus on ülitähtis. Sain kraavist välja (täitsa sõites) ja nägin, et väike punt oli eest ära sõitnud. Ei mõelnud mitu korda ja sõitsin järgi. Sain viimasel hetkel saba peale. Kannatasin mingi hetk taga rippudes, taastusin mõne aja ja siis sain ka aru, et olen 21 liikmelises eespundis. Mis muidugi poole distantsi peal läks ka pooleks, kuna mõned kohe on meistrid ketis vahede jätmisel. Sellel hetkel olin suhteliselt tagapool ja suutsin ainult ühe vahe kinni tõmmata aga teisele enam püssirohtu ei jagunenud. Ülejäänud sõidu sain 10 liikmelises pundis sõita. Karuselli üleküllus. Viilida polnud mõtet. Vahepeal saime juba eesolevatele peaaegu järgi aga lõpp oli lähedal ja enam ei tahetud üldse hoogu üleval hoida. Mõned kmi enne lõppu aga jaksati küll koha eest võidelda ja lõpus finisit teha.
Sellel võistlusel sain ma oma võimuse näitajate rekordid. Ülimalt rahul ja väsinud :D. Kohaks sain kirja 21.


Järgmisel päeval ehk siis pühapäeval toimus Belgias UCI 1.1 sõit. Sõit ei olnud algselt minu kalendris ja mulle ei meeldinud ka see, kuna munakivilõikudega :D. Mul oli hea meel, et see polnud mu kalendris. Aga nädal enne starti asi muutus ja pidin ikka sõitma. Klubis on hetkel väike mõõnaperiood sõitjatega. Mõned kukkunud ja vigastatud ning mõned haiged. Ütlesin, et võin sõita aga tulemuse eest ei vastuta :P. 
Hommikul ärgates olin ma nii väsinud. Unetunde tuli ka max 6 tundi. Ja mind ootas ees 131 kmi võidusõitu mitte just kõige kergemal rajal. Muidugi puhus ka tugev tuul. Vähemalt ei sadanud vihma. Minu šansid lõpuni sõita ei olnud head. Aga eesmärk oli anda endast parima ja nii ma tegin.
Nii paha oli terve võidusõit ja mõtlesin kogu aeg, et misasja ma teen siin praegu. Munakivi lõigul vajus mul lenks ka alla ja viimane ring oli kael ja käed täitsa läbi. Vaevu suutsin rattast kinni hoida. Täielik kannatuste rada. Aga lõpetasin peapundis kohaga 48. Peab rahule jääma. 
Eest oli ära 18 sõitjad, kes suhteliselt alguses said küljetuule lõigul minema. Üldse oli stardis 132 ja lõpuni sai ainult 69.




Tulemused:

pühapäev, 7. mai 2017

Trofee Maarten Wynants UCI 1.1


Kohe alguses ütlen, et algselt polnud see sõit minule plaaneeritud ja mulle taheti natuke puhkust anda, aga kuna sõitjaid nappis siis paluti startida. Mul polnud midagi selle vastu.
Võidusõit toimus Belgias ja pidi olema 120 kmi ja 12x10km. Minu Garmin vaidles sellele vastu ja näitas vähem. Rada oli sile ja kurviline. Väga tugevat tuult ei tundud. Stardis oli 113 sõitjat. Sõidu lõpetas 78 neist ja oli pundifinish. Lõpetasin peapundis ja kohaks sain kirja 48. Samuti kõik minu ülejäänud neli klubikaaslast, kes startisid, lõpetasid ilusti pundis.

Tulemused: http://www.uitslagen.kbwb-rlvb.com/index_bestanden/pdf2017/05-07TROMAARTENWIJNANTSUITSLAG.pdf

Üldiselt polnud sõit hullumeelselt raske. Proovisin terve sõidu eespool olla ja mitte passida tagapool nagu mul kombeks on. Enam-vähem edeneb see asi. Mõned korrad vajusin sinna taha ja keskele aga üldiselt jäin rahule. Lõpp läks ka natuke lappesse aga mis seal ikka. Järgmine kord proovin uuesti.