reede, 22. juuni 2018

Imelik mõelda, et ainult kuu aega tagasi oli mu tervis veel kehvake ja võistlemine tegi südame pahaks. Praegu pean seda iga päev meelde tuletama sest tunnen ennast hästi ja tahaksin täie võimsusega trenni teha ning võistleda. Olen olnud väga ettevaatlik sest üle pingutada on väga lihtne ja seda ma enam endale lubada ei saa. Tõsisem proovikivi minu olekule oli EC Kalevipoja Rattamaraton. Olin mures enne sõitu, et kui ma seda ära ei kannata ja hästi ei tunne ennast siis on suur jama majas. Aeg saab lihtsalt otsa sest juuli alguses liitun oma klubiga Tsehhis, kus algab UCI 2.2 tuur ja peale seda lähen oma Belgia koju. Kehva olekuga sinna rattaga chillima minna ei ole mõtet. 
Maraton oli raske ja ülimalt harjumatu aga kannatasin ilusasti ja paha ei hakanud. Vahepeal isegi oli tunne, et ohoh ma jõuan küll. Hea pingutus ja tagasiside ning autasuks naiste 2. koht. 
Järgmisena ootab mind ees Haapsalu Rattaralli ning järgmine nädal EMV eraldis ja grupisõidus. Ja siis adjöö Eesti mõneks ajaks.