Danilith Nokere Koerse voor Dames (UCI 1.1)

Paar nädalat kestis siin tugeva tuule periood. Kaks võistlust jäid tormi tõttu ära ja üks läks aiataha, kuna tuul oli nii tugev, et raske oli teepeal püsida. Nüüd on tormituul vaibunud ja ei pea enam viltu rattaga sõitma. 

Eile toimus esmakordselt ka naistele tuntud munakivi sõit Danilith Nokere Koerse. Tegu oli 1.1 sõiduga ja ainult 4 amatöörtiimi said sõidule peale. Seega tõotas tulla raske päev. Rada oli raske. Palju munakivi ja natuke üles-alla. Finish oli munakivitõusul, mida kutsutakse Nokerebergiks. Seda tõusu saime 7 korda sõita. 

Paar päeva enne sõitu tundsin, et olemine pole hea. Nohu oli tekkinud, pea tuikas ja väsinud olek. Päev enne mõtlesin tõsiselt, et kas on hea mõte sõita. Olen varem tegelikult sinna ämbrisse juba astunud ja tõbisena võistlema läinud. Tavaliselt see ei lõppe hästi. Nii ka seekord. Astusin järjekordselt ämbrisse ja kannatasin terve sõidu. 

Sõitsin lõpuni aga mingit võidusõitjat minus küll ei olnud. Enne viimast ringi treener ütles mulle raadios, et kui mul jõudu on siis prooviksin viimasel ringil rünnata. See oli täpselt sellel hetkel kui ma peaaegu olin pundist maha jäämas. Ilmselgelt polnud ma selleks võimeline, sest vaevu sain ennast pundi ette. 10 kmi enne lõppu osalesin ka kukkumises. Endal midagi ei juhtunud. Lihtsalt pidin seisma jääma ja pärast liikuma saades oli vaja punti püüdma minna. Õnneks ei olnud ma üksi ja täpselt enne eelviimast munakivi lõiku saime peapunti tagasi. Ette ma seal enam ei saanud ja lõpukohaks tuli seekord 59. Stardis oli umbes 130 sõitjat. 

Tulemused: https://www.procyclingstats.com/race/danilith-nokere-koerse-voor-dames/2019/result

Nüüd on mul aega tervis korda saada ja järgmine sõit kalendris on 3. aprillil Dwars Door Vlaanderen. 

Le Samyn des Dames.

Hooaja avastart tehtud. Minu plaan on see aasta natuke rahulikumalt alustada. Ettevalmistus on veel pooleli ja ühtegi kiiret liigutust ei olnud veel teinud, kuni tänaseni. Üldiselt ma ei olnud positiivselt meelestatud kui klubi mind Le Samyn des Dames UCI 1.2 sõidule nimekirja pani. Ma teadsin, et saan kõvasti kannatada, sest see ei ole mingi kerge sõit. Väga intensiivne ja raske. Ringil oli 4 munakivilõiku ja kole munakivi. Autogagi ei tahaks minna sinna. See on sõit, mille oleksin hea meelega vahele jätnud aga klubi oli ilmselgelt teist meelt. 

Tänase sõidu tegi veel raskemaks ka tugev tuul. Distantsiks oli 103 km. Seekord oli ka kohal palju tugevaid tiime, mida varasematel aastatel on olnud vähem. Kokku oli stardis umbes 160 naist.

Minu mõtted enne starti olid, et hea kui ellu jään ja olin üpris närvis, sest tean millises seisus ma hetkel olen ja pidin olema valmis tõsiselt kannatama. Eriti munakivi lõikudel. Kindlasti ei tahtnud ma oma hooaja esimesel võistlusel DNFi saada. Seda minu heameeleks ei juhtunud. Kahjuks aga kaotasin ma 4 kmi enne lõppu munakivil suhteliselt suure peapundi. Olin halval positsioonil ja energia oli üpris otsakorral. Sõidu alguses kaotasin oma ühe pudeli ära ja üks geel lendas ka näpuvahelt minema. Kuna ma olen sinimustvalges riietuses siis rajaäärest uut pudelit ma ei kätte ei saanud, kuna nad lihtsalt ei näe mind. Ilmselgelt on nad selle roosaga liiga ära harjunud. Niisiis läksin viimasele 24 kmi ringile tühja pudeli ja null geeliga. 

Aga kohaks sain kirja 88 ja kaotus võitjale 2:27.
Tulemused: https://www.procyclingstats.com/race/le-samyn-des-dames/2019/result

                                          Foto: Edwin Van Het Westeinde